Sama taevas, eri paigus.
Ma mõtlen sinule siin, selle valguse all. Ma ei vaja vastuseid ega lubadusi – piisab sellest, et ma mäletan. Piisab sellest, et ma tunnen.
Loe rohkem →
Hoiatan sind süles ja naeratan tulevikule.
Sinus on rahu, mis teeb maailma pehmemaks. Loodan, et elu kohtleb sind õrnalt ja et sa tead alati, et oled armastatud. See on alles algus – ja see tundub hea.
Loe rohkem →
Kui kuskil on paik, kus päike loojub aeglaselt
ja rajad jätkuvad igavesti, tean, et sa jooksed seal nüüd vabana.
Loe rohkem →
Ma ei tea, kuhu sõnad tegelikult lähevad,
aga ma kirjutan need ikkagi. Ma armastan sind – ja see on endiselt tõsi. Süüdan küünla, jätan roosi ja selle väikese sõnumi. Kui ma saaksin, ütleksin seda näost…
Loe rohkem →
Ingel ei võta igatsust ära – ta kannab seda koos sinuga.
Igatsus on vaikne meeldetuletus armastusest. See ei tõmba sind tagasi, vaid kõnnib sinu kõrval, kui sa edasi liigud.
Loe rohkem →
Kirjutasin selle, sest sõnad ei jaksanud enam sees püsida.
Süütsin väikese tule ja lasin sellel tõusta – mitte põgenema, vaid rändama. See kandis endas kõike, mida ma veel ei osanud mõista: igatsust, lootust, armastust…
Loe rohkem →
Tulin siia, sest siin ei nõua miski minult midagi.
Vesi ei küsi, udu ei kiirusta, ja ometi liigub kõik edasi. Mul on sulle asju, mida ma ei öelnud siis, kui oleks pidanud. Seepärast kirjutan nüüd. Ma ei palu, et…
Loe rohkem →